Haldusreformi edu soosiks see, kui panna rõhk uudsete võimaluste rakendamisele ja kaasamisele, kirjutab ettevõtja Lehar Priimägi.
- Lehar Priimägi Foto: Erakogu
Kahtlemata on praegusel ajal läbiv märksõna infotehnoloogia. Peaksime ehitama igale vallale võimalikult lihtsa portaali, mis oleks osa maakonna tervikportaalist, samuti tagama vajajatele arvutid ja tegema soovijatele koolitusi.
Maaelu korraldust hakataks juhtima maakonnakeskustest. Pindala ei ole oluline, küll aga on elanike arv otseselt seotud ametnike arvu töötundide vajaduse normiga. Kõigis praegustes valdades jätkavad parima elukeskkonna tagamiseks tööd nn volikogu liikmed kui piirkondade esindajad, kes on tasustatud (kuid ei ole tööl põhikohaga). Lisaks on olemas kuluhüvitised kogukonna toimimiseks.
Esindajate ja maavalitsuse suhtlust hakkab korraldama selleks palgatud ametnik. Kõik otsused, mis on piirkonnaga seotud, peavad valitud liikmed kinnitama enamushäältega. Valitud liikmed kinnitavad samal viisil ka maavalitsuse juhi.
Ametnik(ud) viibib (viibivad) vallas kohapeal (sõltuvalt elanike arvust x tundi), et suhelda elanikega, kes ei kasuta internetti (trendi kohaselt jääb neid järjest vähemaks). Ametniku üks kohustus on kohapeal korraldada valitud liikmetega arutelu kohaliku elu toimimise teemal.
E-ülekanded istungitest
Istungeid saab jälgida veebis nii otseülekandena kui ka kordusena. Seda moonutamata teavet kasutavad kogukonna liikmed ja teised kodanikud, saades nii valimisteks mõtteainet. Samuti saab arutellu kaasata spetsialiste näiteks Skype’i vahendusel.
Koolide, teede, raamatukogude ja muu sellisega hakkavad tegelema maavalitsuse spetsialistid, aga iga otsuse nende teemade kohta peavad valitud liikmed enamushäältega kinnitama.
Lähtudes sellest, et valitsus (ministeeriumid) suunab maaelu, mitte vastupidi, on ehk tulevikus sujuvam rakendada uuendusi maavalitsuse kaudu. Näiteks saab seda teha droonide kasutamise toetamisel (kaubandusega tegelemine tagab maal pigem ellujäämise, mitte ei ole tegu turumajandusega; ravimid) või ühistranspordi korraldamisel (luues süsteemi, kus elanikud ise koostavad liikumismarsruudi).
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas vajavad organisatsioonide juhid ja tiimiliikmed pidevat enesetäiendamist. Tallinna Ülikool pakub lisaks
mikrokraadidele juhtimist ja organisatsiooni arengut toetavaid
tellimuskoolitusi, mida on võimalik kohandada vastavalt vajadusele. Koolitused on teaduspõhised ja praktilised. Uusi õpitud teadmisi ja oskusi on võimalik ettevõtte igapäevatöösse rakendada.
Enimloetud
6
„Konkurentidele ei meeldi, et tulime turule“
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele